Erisoodustused

Erisoodustused

Mis on erisoodustused?

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Töötervishoiu kulutuste maksustamine

Tööandja töötervishoiu-alased kohustused on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides. Nende järgi käsitletakse tööandja poolt töötajate tervishoiule ning töötajate ohutu ja turvalise töökeskkonna tagamiseks tehtavaid kulutusi (ehk tööandja poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulutusi) ettevõtlusega seotud kuludena.

Töötervishoiu teenuste osutamisega seotud kulude maksustamisel tehakse vahet, millistel juhtudel on tegemist tööandja kohustusliku kuluga, millal erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Kui kulutused ei ole tehtud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, siis maksustatakse kulu erisoodustusena.

Tööandja sõiduauto

Erisoodustus tekib tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Tervis ja sport

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Kaugtöö

Töötaja kaugtööle suunamisel on tööandjal valida, kas ta transpordib vajalikud töövahendid (nt laud, tool, kuvar) töötajale koju või soetab töötajale uued vahendid. Kui töökoha sisseseadmisel vara ei lähe töötaja omandisse (vara on tööandjal arvel vallasvarana), siis vara üleandmist ei maksustata. Kui kokkuleppel tööandjaga töötaja ostab vajalikud töövahendid ise, siis tööandja saab maksuvabalt hüvitada ainult need kulud (kuludokumendi alusel), mis on seotud tööga, s.t kasutatakse töö tegemise eesmärkidel. Kui otsustatakse töösuhte lõpetamisel/kontorisse tagasi kolimisel, et vara jääb töötajale, siis tuleb leida vara turuhind ning maksustada vara hind erisoodustusena. Kui töötaja hüvitab tööandjale vara maksumuse, siis maksukohustust ei teki.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. See tähendab, et tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, nt 20 senti, kuid maksuvabastuse tingimuse täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära. Seega kui hüvitise kilomeetri hinnaks on määratud näiteks 1 euro, on maksustatav kilomeetri piirhinda ületav osa, ehk 70 senti ja seda sõltumata sellest kui suur on hüvitise summa kokku.

Kui üldiselt töö ja elukoha vahelisi sõite töösõitudeks ei loeta ning neid maksuvabalt hüvitada ei saa, siis teatud tingimuste täitmisel on see siiski võimalik. Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Sellisel juhul näidatakse sõidupäevikus sõidu eesmärgina sõidud töö ja elukoha vahel ning neid saab maksuvabalt hüvitada üldise piirmäära (335 eurot) ulatuses.

Töötajate transport koju ja tööle

Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordile tööle ja koju, kui:

  1. ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga
  2. puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust
  3. tööandja korraldab töölepingu alusel töötava töötaja transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses
  4. töölepingu alusel töötava töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast

Töölähetus

Töö- või ametilähetuses majutusele tehtud kulusid ei maksustata.
Lähetusega kaasnevad transpordikulud kuuluvad maksuvabalt hüvitamisele sõltumata kulu suurusest.
Kui töötaja läheb töölähetusse isikliku sõiduautoga, siis hüvitatakse kuludokumendi alusel lähetusega seonduvad kulud, sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist. Need võivad olla näiteks sõidupiletite ostmise, reisikindlustuse, viisa vormistamise, välisriigis kasutava rendiauto kasutamise, parkimise, taksosõidu, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud. Need kulud hüvitatakse töötajale kulu tõendava dokumendi alusel.
Mõistlikeks tööga seotud kuludeks ei saa pidada selliseid töötaja poolt tehtud kulutusi, mis oleksid töötajal tekkinud sõltumata sellest, kas ta viibis töölähetuses või mitte.

Allikas: www.emta.ee