Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne – olulisemaid kohustusi ettevõtjale!

Tänases blogipostituses kirjutame natuke lähemalt ettevõtjate ühest suuremast kohustusest, millest mööda hiilida ei saa. Kui kõige muuga raamatupidamises saab isegi väga hea tahtmise korral ise hakkama, siis majandusaasta aruanne on küll üks ülesanne, mille võiks südamerahu huvides professionaalide hooleks jätta.

Majandusaasta aruande sisu sõltub ettevõtja tüübist. Ettevõtted jagatakse aruandepäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel erinevatesse kategooriatesse. Vastavalt nendele kategooriatele on kehtestatud Eesti finantsaruandluse standarditega ka erinevad nõuded koostatavale majandusaasta aruandele.

Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.

Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest.

Tegevusaruanne pole vähem oluline

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohi unustada kirja panemast ka seda, mis on teie põhitegevus, mis kõrval tegevused.

Juhul, kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud/võetakse ette selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.

Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).

Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Ära jäta seda tööd viimasele hetkele. Võta ühendust ja teeme su paberimajanduse korda!

Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid:

  • ettevõtja arvestab oma vara, kohustusi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest;
  • aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust;
  • aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt;
  • aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid;
  • aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi;
  • aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud;
  • aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
  • aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist;
  • aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot;
  • tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

 

INFOKS:

Mis on majandusaasta?

Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta.

Sobivaima majandusaasta valikul tuleks silmas pidada, et valitud 12 järjestikust kuud oleksid valitud nii, et see oleks kooskõlas raamatupidamiskohustuslase tegutsemistsükliga. Arvestuse lihtsustamiseks on mõistlik valida majandusaasta alguseks kuu esimene päev ja lõpuks kuu viimane päev (nt 1. jaanuar – 31. detsember).

(Allikas eesti.ee)