„Eelmisel aastal oli äriregistris üle 250 000 juriidilise isiku, kes pidid esitama majandusaasta aruande juuni lõpuks ning arvuliselt esitati õigeaegselt rohkem aruandeid kui varem. Korrektne aruandlus on oluline selleks, et ühing oleks teiste silmis usaldusväärne.
„Ühingute usaldusväärsus tervikuna teeb aga Eesti majanduskeskkonna läbipaistvamaks. Samuti saab sel juhul riik paremini statistikat ja majandusprognoose teha,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Viljar Peep.
- juuniks on majandusaasta aruande esitamise kohustus kõigil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2021. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.
Aruande saab esitada elektrooniliselt e-äriregistris . „Aruannet esitades soovitame üle vaadata ka teised registriandmed – et kontaktid oleks õiged ja vajadusel saaks registripidaja nende kaudu ühendust võtta, samuti selle, et juhatuse liikmete volitused oleksid kehtivad ning tegelikud kasusaajad õiged,“ lisas Peep.
Õigeaegse aastaaruandluse huvides on äriregistrit pidav Tartu maakohus, maksu- ja tolliamet ning teised asutused tõhustanud teavitus- ja järelevalvetööd.
Majandusaasta aruanne väärib tähelepanu
E-äriregistri aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus, mida saab kasutada ID-kaardi või mobiil-ID’ga. Aruandluskeskkonnas saab koostada põhiaruanded ja lisad, lisada täiendavaid lisasid ja dokumente, allkirjastada digitaalselt või välja printida ja allkirjastada paberil ning ka vandeaudiitoril on võimalik vandeaudiitori aruanne koostada ja kinnitada elektrooniliselt.
Majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtte suurusest. Mida suurem on ettevõte, seda detailsemal kujul tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada. Normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad.
Äriühingud peavad aruande lisamisel valima ühingu kategooria lähtuvalt ühingu näitajatest ja sellest, kui detailset aruannet esitada soovitakse. Iga kategooria kriteeriumid on sätestatud Raamatupidamise seaduses. Soovi korral võib ühing valida ka kõrgema kategooria.
Mikro- ja väikeettevõtja saab koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest. Edaspidi ei ole mikroettevõtjal enam kohustust registrile esitada tegevusaruannet. Keskmise ja suure ettevõtja aruandlusvormid vastavad suuremal määral kuni 2016. aasta lõpuni kehtivatele aruandlusvormidele.
Allikad: just.ee, rik.ee
